TÖÖTUBA

“Tartu koledaim koht” valgustusdisaini töötuba on osa TAVA26 Valgusbiennaalist ja põhineb Katja Muttilaineni valguskunsti kontseptsioonil „Linna koledaim koht“ /”Ugliest place in the City”.

TÖÖTUBA

Tartu Valgusbiennaali TAVA26 raames toimub Tartu Ülikooli botaanikaaias arhitektuurse valgustuse töötuba. Töötuba pakub rahvusvaheliselt hinnatud IALD valgustusdisainerite juhendamisel „käed külge“ töökogemust ruumilise, esteetilise ja funktsionaalse valgustuse kavandamisel Tartu Ülikooli botaanikaaia looduskeskkonnas.

TÖÖTUBA

“Tartu koledaim koht” valgustusdisaini töötuba on osa TAVA26 Valgusbiennaalist ja põhineb Katja Muttilaineni valguskunsti kontseptsioonil „Linna koledaim koht“ /”Ugliest place in the City”.

TÖÖTUBA

Tartu Valgusbiennaali TAVA26 raames toimub Tartu Ülikooli botaanikaaias arhitektuurse valgustuse töötuba. Töötuba pakub rahvusvaheliselt hinnatud IALD valgustusdisainerite juhendamisel „käed külge“ töökogemust ruumilise, esteetilise ja funktsionaalse valgustuse kavandamisel Tartu Ülikooli botaanikaaia looduskeskkonnas.

TÖÖTUBA

“Tartu koledaim koht” valgustusdisaini töötuba on osa TAVA26 Valgusbiennaalist ja põhineb Katja Muttilaineni valguskunsti kontseptsioonil „Linna koledaim koht“ /”Ugliest place in the City”.

TÖÖTUBA

4-tunnine loovlabor toob kokku 6 valguskunstnikku, tootmisjäägid ja osalejate fantaasia 6 spetsiaalses häkkimispesas, et ehitada TAVA26 raames Tartu botaanikaaias eksponeeritavad valgusobjektid.

TÖÖTUBA

“Tartu koledaim koht” valgustusdisaini töötuba on osa TAVA26 Valgusbiennaalist ja põhineb Katja Muttilaineni valguskunsti kontseptsioonil „Linna koledaim koht“ /”Ugliest place in the City”.

TÖÖTUBA

“Tartu koledaim koht” valgustusdisaini töötuba on osa TAVA26 Valgusbiennaalist ja põhineb Katja Muttilaineni valguskunsti kontseptsioonil „Linna koledaim koht“ /”Ugliest place in the City”.

NÄITUS

Kuidas uurida valguse ja varju lahutamatut seost? Selle asemel, et käsitleda valgust puhtalt paljastava jõuna, keskendub näitus sellele, kuidas valgus tekitab samaaegselt varju – kuidas nähtavus ja nähtamatus eksisteerivad kõrvuti, kujundades taju, mälu ja emotsionaalset kogemust.

TÖÖTUBA

“Tartu koledaim koht” valgustusdisaini töötuba on osa TAVA26 Valgusbiennaalist ja põhineb Katja Muttilaineni valguskunsti kontseptsioonil „Linna koledaim koht“ /”Ugliest place in the City”.

AVAKONTSERT

Mis saab siis, kui akustilised pillid sulanduvad elektrooniliste võngetega ja muusikalised žanrid kaotavad piirid ning põimuvad omavahel millekski värskeks ja uueks, aga samas ka väga tuttavaks?

NÄITUS

Valgus on üks nendest elementidest, mille abil toimub kasv, mille najal püsib elu ja elurõõm. Varju on vaja puhkamiseks, jõu kogumiseks, et siis koidikul / kevadel uuesti hakata valgust püüdma. Sama – kui mitte füüsiliselt, siis vaimselt – toimub ka suurema osa inimestega.

NÄITUS

Kõrgema Kunstikooli Pallas ja Eesti Kujurite Ühenduse koostöönäitus toob kokku Pallase skulptuuriosakonna kolmanda kursuse tudengid ning tunnustatud professionaalsed skulptorid. Projekti keskmes on põlvkondadevaheline kogemuste vahetus ja professionaalsete oskuste edasiandmine.

NÄITUS

Evelyn Grzinichi personaalnäitus arutleb, et elu sõltub mullast ja ometi ei mõtle me sellest kui millestki väärtuslikust, mida hoida ja toita. Kaasaegses mõtteviisis on muld taandunud pelgalt kohaks, kust võtta saaki, mida tallata ja lõputult künda, kuhu valada jääke ja sodi, sest muld näib kõike taluvat.

AVAKONTSERT

Info saabub peagi

NÄITUS

Valgus on üks nendest elementidest, mille abil toimub kasv, mille najal püsib elu ja elurõõm. Varju on vaja puhkamiseks, jõu kogumiseks, et siis koidikul / kevadel uuesti hakata valgust püüdma. Sama – kui mitte füüsiliselt, siis vaimselt – toimub ka suurema osa inimestega.

NÄITUS

Kõrgema Kunstikooli Pallas ja Eesti Kujurite Ühenduse koostöönäitus toob kokku Pallase skulptuuriosakonna kolmanda kursuse tudengid ning tunnustatud professionaalsed skulptorid. Projekti keskmes on põlvkondadevaheline kogemuste vahetus ja professionaalsete oskuste edasiandmine.

NÄITUS

Evelyn Grzinichi personaalnäitus arutleb, et elu sõltub mullast ja ometi ei mõtle me sellest kui millestki väärtuslikust, mida hoida ja toita. Kaasaegses mõtteviisis on muld taandunud pelgalt kohaks, kust võtta saaki, mida tallata ja lõputult künda, kuhu valada jääke ja sodi, sest muld näib kõike taluvat.

NÄITUS

Valgus on üks nendest elementidest, mille abil toimub kasv, mille najal püsib elu ja elurõõm. Varju on vaja puhkamiseks, jõu kogumiseks, et siis koidikul / kevadel uuesti hakata valgust püüdma. Sama – kui mitte füüsiliselt, siis vaimselt – toimub ka suurema osa inimestega.

NÄITUS

Kõrgema Kunstikooli Pallas ja Eesti Kujurite Ühenduse koostöönäitus toob kokku Pallase skulptuuriosakonna kolmanda kursuse tudengid ning tunnustatud professionaalsed skulptorid. Projekti keskmes on põlvkondadevaheline kogemuste vahetus ja professionaalsete oskuste edasiandmine.

NÄITUS

Evelyn Grzinichi personaalnäitus arutleb, et elu sõltub mullast ja ometi ei mõtle me sellest kui millestki väärtuslikust, mida hoida ja toita. Kaasaegses mõtteviisis on muld taandunud pelgalt kohaks, kust võtta saaki, mida tallata ja lõputult künda, kuhu valada jääke ja sodi, sest muld näib kõike taluvat.

LÕPUKONTSERT

Cätlini rahvalikud pillilood segunevad Jaani sõnalis-muusikalises kastmes uueks folk-kompotiks, mille seest võib leida nii mesimagusat muinasjuttu kui särtsuvat ja sooja sõgedust.

NÄITUS

Valgus on üks nendest elementidest, mille abil toimub kasv, mille najal püsib elu ja elurõõm. Varju on vaja puhkamiseks, jõu kogumiseks, et siis koidikul / kevadel uuesti hakata valgust püüdma. Sama – kui mitte füüsiliselt, siis vaimselt – toimub ka suurema osa inimestega.

NÄITUS

Kõrgema Kunstikooli Pallas ja Eesti Kujurite Ühenduse koostöönäitus toob kokku Pallase skulptuuriosakonna kolmanda kursuse tudengid ning tunnustatud professionaalsed skulptorid. Projekti keskmes on põlvkondadevaheline kogemuste vahetus ja professionaalsete oskuste edasiandmine.

NÄITUS

Evelyn Grzinichi personaalnäitus arutleb, et elu sõltub mullast ja ometi ei mõtle me sellest kui millestki väärtuslikust, mida hoida ja toita. Kaasaegses mõtteviisis on muld taandunud pelgalt kohaks, kust võtta saaki, mida tallata ja lõputult künda, kuhu valada jääke ja sodi, sest muld näib kõike taluvat.