21.10-21.11.2026

Galerii Pallas/ Tartu

Valguse ja varju hüpnootiline võnkumine mõjutab ajataju ja vaigistab rahutu meele, aga suunab küsimusele, kas valgus loob varju või vastupidi? Kumb tekib enne ja kumb neist on tegelik meelte pimestaja? Traditsiooniliselt käsitletakse ainult valgust paljastava ja valgustava jõuna – ometi on oma sõna öelda ka varju valgustaval väel. Varjud toovad esile meie instinktid, taju, mälu ja hingelised kogemused, mille valgus on varjanud. Kogu nähtava ja nähtamatu maailma koosloome tajumine on ebapüsiv ning tähendus tekib allegooriliste ja poeetiliste peegeldustena meie olemise sügavamatest kihtidest, nähtava ja varjatu vahelises pidevas nihestuses.

Pallase galerii näituseruumid on kujundatud atmosfääriliseks tervikuks, poeetiliseks ruumiks, kus varjud ei esine ainult teisaste nähtustena, vaid aktiivsete teguritena, mis laienevad, katkevad ja moonduvad, reageerides vaataja kohalolule. Külastajate liikumisest saalis saab valguse ja varju tasakaalupunkt; teostest minevikku ja tulevikku põimiv olevikuhetk, meenutades meile, et alati on praegu. Valgus murdub ja vari katkeb, et siis taas justkui eimillestki esile kerkida.

Näitus ühendab Soome kunstnikke, kes tegutsevad kunsti, tehnoloogia ja ruumipraktikate kokkupuutepunktis, tutvustades kohaliku valguskunstimaastiku isikupäraseid käsitlusi. Eksponeeritud tööd ulatuvad meditatiivsetest installatsioonidest keerukate interaktiivsete keskkondadeni, olles sündinud interdistsiplinaarse eksperimenteerimise tulemusena.

Näitusel osalevad kunstnikud: Teemu Määttänen, Timo Kokko, Christine Candolin, Antti Tolvi, Jere Suontausta & Antti Hevosmaa, Alexander Salvesen, Saana Volanen, Anu Raatikainen, Tomas De Rita.

Kuraator: Elo Liiv
Koordinaator: Lotta Karoliina Räsänen

Näituse avamine 21. oktoobril kell 17.00.

Artist Talk 23.10 kell 10.00-13.00

Alexander Salvesen (sündinud 1990 Turkus) on Soome-Rootsi päritolu visuaalkunstnik, kes töötab avaralt ja eelarvamusteta erinevate kunstimeediumitega. Valgus mängib tema teostes sageli keskset rolli, mis põhinevad värvide ja vormide omavahelistel suhetel ning nendega seotud assotsiatsioonidel ja tajukogemustel. Tema looming ammutab sageli ainest loodusest ja meid ümbritsevast sotsiaal-poliitilisest olukorrast, käsitledes selliseid teemasid nagu jätkuv massiline väljasuremine, kliimakriis ja inimkonna pimedad punktid. Praegu huvitab teda eriti taju keerukus, aja mõistatuslik olemus ning inimkonna kinnisidee hävitamise, ületarbimise ja reisimise vastu meie turbokiirendatud fossiilse kapitalismi viimastes etappides. Tema teoseid on eksponeeritud muuseumides, galeriides ja väga erinevatel sündmustel nii Soomes kui ka välismaal.

Antti Tolvi (sündinud 1977 Panelias, Soomes) on Turu ja Kimito saare piirkonnas tegutsev helikunstnik ja esineja. Alates 2002. aastast on ta olnud Soome eksperimentaalmuusika ja helikunsti skeene üks olulisi tegijaid. Tolvi on esinenud kolmel kontinendil – sealhulgas Jaapanis, Hiinas, Lõuna-Koreas, Indias, Brasiilias, USAs ja mitmel pool Euroopas – ning on välja andnud 16 sooloalbumit.

Aastatel 2016–2026 on Antti korraldanud üle 20 isikunäituse ning osalenud arvukatel grupinäitustel. Tema teoseid on eksponeeritud näiteks Helsingi Kunstimuuseumis (2026–2027), Kumma Kuopios (2026), Porvoo Kunstisaalis (2024), Turu Sibeliuse muuseumis (2023), Flow Festivalil Helsingis (2013, 2014, 2018, 2022), Rovaniemi Kunstimuuseumis (2022), Musica Nova festivalil (2021), Helsingi biennaalil (Teemu Lehmusruusu töögrupi koosseisus, 2021), Pori Kunstimuuseumis (2020) ning Tampere biennaalil (2016, 2018).

Chrisse Candolin on installatsioonidega tegelenud alates 1980. aastate algusest. Inimvaimu areng, eriti mateeria ja vaimu omavaheline seotus ning sellest võrsuvad omadused, on minu uurimistöö olulised lähtekohad, mis peegelduvad minu loomingus allegooriliselt. Mõtisklen selle üle, kuidas me mõjutame maailma seda tajudes, kogedes ja selles elades — kus lõpeb vaim ja algab maailm? Minu jaoks ei ole maailm meist väljaspool asuv etteantud paik. Lähtun fenomenoloogilisest vaatenurgast: maailm avaneb korrelatsioonis meie enda kultuurilise ja vaimse arengu, avarduva tunnetuse ning teadmistega. See on vastastikune ja pidev protsess.

Minu installatsioonid on selle uurimuse allegoorilised ja poeetilised peegeldused. Kunst on meedium, mille kaudu saab maailmale läheneda teistsuguse nurga alt, pakkudes sellele erilist vaatepunkti. Minu tööd toovad nähtavale muljeid, mida ei saa täpselt sõnadesse panna — need on visuaalsed märgid „selle kohta, mis on“.

Minu kui kunstniku vormikeel on mitmekesine: mulle meeldib ühendada jadastatud sümmeetriat ja minimalismi looduslike vormidega. Mõlemad äärmused on ju looduses olemas — mikrotasandil näeme rangeid matemaatilisi jadasid ja geomeetriat, makrotasandil muutuvad vormid aga lopsakaks ning mitmekesiseks.

Anu Raatikainen on Helsingis tegutsev visuaalkunstnik, kes töötab selliste meediumidega nagu valgus, maal, joonistus, skulptuur, video, performance ja 3D. Tema praktikas on kesksel kohal multidistsiplinaarne uurimistöö, erinevad koostöövormid ning dialoog alateadvusega. Inspiratsiooni ammutab ta muu hulgas loodusteadustest, kunstiajaloost, müstikast ja spekulatiivsest mõtlemisest.

Valgus on Raatikaineni loomingus korduv teema ja materjal — teda huvitab eriti valguse afektiivne ja sensoorne jõud ning selle võime tuua esile seoseid erinevate materjalide, teemade ja kogemustasandite vahel.

Raatikainen omandas 2017. aastal Helsingi Kunstiakadeemias kunstide magistrikraadi ning on sellest ajast alates osalenud nii isiku- kui ka grupinäitustel Soomes ja rahvusvaheliselt. Tema hiljutised isikunäitused on toimunud Helsingis Galleria Huuto II-s (2025), Oksasenkatu 11-s (2021), Vaasa Kunstisaalis (2020) ja MUU Galeriis (2019).

Aastatel 2022–2024 töötas Raatikainen projekti Phototaxis kallal, mille eesmärk oli luua valguse teemal põhinev, looduses eksponeeritav teostekogum. Projekt püüdis luua sidet loodusega, käsitledes valgusreostust puudutavaid värskeid uuringuid, AR-tehnoloogiat, kineetilist skulptuuri, mütoloogiat ning eelajaloolisi ja astronoomilisi mõjutusi.

Jere Suontausta (sündinud 1994) on Helsingis ja Jyväskyläs tegutsev kunstnik, kes töötab multisensoorselt. Suontausta loomingus tõuseb esile intuitiivne lähenemine ning tema teostes kajavad introvertsete kujutluste varjundid, alateadvuslik kosmiline igatsus kaugete paikade järele ning kineetilisuse lummus. Oma kunstilise eesmärgina näeb ta teispoolsuse poole püüdlemist tundmatu ja tuttava ootamatute kombinatsioonide kaudu.

Antti Hevosmaa (sündinud 1991) on Kouvolas tegutsev disainer ja muusik. Hevosmaa, keda tuntakse ka ansambli VIRTA solistina, töötab disaini- ja kujundusstuudio Koje kunstilise juhi ja loova jõuna.

Saana Volanen on kunstnik, kes tegutseb meediakunsti ja etenduskunstide valdkonnas. Volanen huvitub näiliselt tavalistest nähtustest, mis tekitavad temas eksistentsiaalseid judinaid — näiteks pleekinud fotodest või päikesevalgusest, mis rändab miljoneid kilomeetreid, et paista läbi korteriakna. Meediakunsti kontekstis töötab ta sageli kosmilise valguse, maastiku ja kohaspetsiifilise valguse mõistetega.

Volanen on omandanud magistrikraadi valguskujunduse erialal Helsingi Kunstiakadeemias ning bakalaureusekraadi stsenograafia erialal Aalto Ülikoolis. Tema teoseid on eksponeeritud teiste seas Lux Helsinki valguskunsti festivalil, FLASH-i valguskunsti biennaalil ja Reflektori audiovisuaalkunsti festivalil.

Valguskujundaja ja stsenograafina tegutseb Volanen etenduskunsti, tantsu ning teatri valdkonnas. Ta on teinud töid muuhulgas Soome Rahvusteatris, Kiasma teatris ja MadHouse Helsingis.

Teemu Määttänen (sündinud 1978) on Soomes Helsingis tegutsev meediakunstnik. Tema looming ühendab animatsiooni ja projektsiooni, et luua mängulisi vaatlusi meid ümbritsevatest vormidest ja objektidest.

Timo Kokko uurib installatsioonide ja skulptuuride kaudu materiaalsust, immateriaalsust, ruumi, valgust ja vaatlemist. Tema teosed on multisensoorsed kogemused. Ta loob kunsti keskkonna vaatlemise ja uurimise kaudu, lähenedes sellele teaduslikest vaatenurkadest ning tuginedes sageli eksperimenteerimisele, psühholoogiale, bioloogiale, keemiale ja visuaalantropoloogiale.

Kokko looming käsitleb ökoloogilisi väärtusi ning inimkonda puudutavaid küsimusi. Inimene, loodus, aeg, hetk ja efemeersus on tema töös korduvad teemad.

Kokko on Kuopios baseeruv visuaalkunstnik, kes on lõpetanud Helsingi Kunstiakadeemia.

Tomas De Rita on Helsingis tegutsev visuaalkunstnik ja kunstipedagoog, kes töötab valguse, heli ja audiovisuaalsete tehnoloogiatega. Tema praktika põhineb eksperimenteerimisel, ühendades kaasaegsed vahendid vananenud ja analoogtehnoloogiatega, et uurida kujutise, valguse ja heli väljendusvõimalusi.

Tema looming avaldub installatsioonide, live-visuaalide ja audiovisuaalsete performance’itena, luues sageli kaasahaaravaid kokkupuuteid tehnoloogia, ruumi ja tajumise vahel.

De Rita kuulub ka audiovisuaalkollektiivi Post–Rift ning audiovisuaalsesse duosse LRXY.

NÄITUSE

21.10 – 21.11.2026

Galerii Pallas
Riia tn 11, Tartu

Avatud: T-L kl 11:00 -18:00
Riia 11, Tartu, 51010

ARHIIV