SISENÄITUS

Meie elu sõltub mullast ja ometi ei mõtle me sellest kui millestki väärtuslikust, mida hoida ja toita. Kaasaegses mõtteviisis on muld taandunud pelgalt kohaks, kust võtta saaki, mida tallata ja lõputult künda, kuhu valada jääke ja sodi, sest muld näib kõike taluvat. Selline suhtumine on meid viinud olukorrani, kus mullaviljakus on drastiliselt langenud ning teadlaste hinnangul seisab inimkonnal ees keskmiselt veel vaid kuuskümmend saagilõikust.

Üks samm mulla väärtustamise suunas on teadvustada seda kui elavat keskkonda – elupaika, kus toimub pidev ja mitmekesine elu. Käesoleva töö eesmärk ongi tuua nähtavale osake mullapõues valitsevast elurikkusest. See on katse nihutada inimkeskset vaatenurka, aduda mulda mitte kui mõttetut pori, vaid kui mitmekihilist elupaika. Mütseelivõrgustikud, taimejuured, bakterid, algloomad, vetikad, nematoodid, hooghännalised, sajajalgsed, lestad ja kõik teised, kes veel maapõues toimetavad – see on inimmõõtkavale raskesti hoomatav varjatud elu, millel püsib maailm.

Näituse tarbeks on loodud mullas elunevate eluvormide stiliseeritud, üleelusuurused „portreed“. Autor loodab niiviisi lõhkuda meie harjumuspärast, inimkeskset mõõtkava. Suurendus ei ole siin pelgalt visuaalne võte, vaid eetiline žest, mis annab mõõdu sellele, mida me muidu ei märka. See, mis on tavaliselt mikroskoopiline ja varjatud, on esitatud monumentaalsena. Kujutised on perforeeritud paberile ning nõelatorgetest kumab läbi loomulik või tehisvalgus.

Seminariruumis oleva installatsiooni osaks on John Grzinichi helikompositsioon, mis põhineb geofoonidega mullapõuest tehtud helisalvestistel.

Evelyn Grzinich on Kagu-Eestis tegutsev kunstnik ja kuraator. Ta on omandanud kunstihariduse Konrad Mäe ateljees ning Tartu Ülikooli maaliosakonnas. 2001. aastal oli ta rahvusvahelise kunstiresidentuuri Mooste KülalisStuudio (MoKS) kaasasutaja, mis on mänginud olulist rolli tema professionaalses arengus, võimaldades vahetut koostööd ja teadmiste vahetust loovisikutega üle kogu maailma.

Ehkki Grzinichi akadeemiline taust on maalikunstis, on tema loominguline praktika multidistsiplinaarne ja hõlmab mitmesuguseid tehnikaid. Tema käekirja iseloomustab orgaaniline stiil, mis varieerub süsteemsusest kaoseni, keskendudes eksperimentidele orgaanika, esteetika ja kunstinormide piirimail.

Grzinich on osalenud arvukatel näitustel ja residentuuriprogrammides nii Eestis kui ka välismaal. Ta on Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Eesti Kunstnike Liidu liige. Alates 2022. aastast töötab ta Eesti Loomeresidentuuride (LOORE) tegevjuhina.

maaheli.ee/eku

NÄITUSE

22.10 – 21.11.2026

Tartu Ülikooli botaanikaaia seminariruum

Avatud iga päev kell 10–17.
Sissepääs botaanikaaia piletiga.
22-24.10 avatud kuni 23:59

ARHIIV