(ise)teadvus

Kunstnikud

Kunstnikud: Minna Hint, Kai Kaljo, Maria Kapajeva, Tanja Muravskaja, Mare Tralla

Kuraator: Julia Polujanenkova

Asukoht

16. oktoober – 30. jaanuar 2022

Tartu kusnstimuuseum
Raekoja plats 18, 51004 Tartu

Kontseptsioon

Tartmus_IseTeadvus_Digital_Kultuuriaken_630x360

Tartu Kunstimuuseumil on hea meel esitleda grupinäitust „(ise)teadvus”, mis koosneb muuseumi kaasaegse kunsti kogus esindatud naiskunstnike silmapaistvatest videoteostest. Kogus on üle 300 kunstiteose ning sealne valik on tehtud eesmärgiga pakkuda laialdast ja põhjalikku ülevaadet Eesti kaasaegsest kunstist. Nende teoste abil on võimalik uurida väga mitmekülgselt erinevate visuaalsete keelte, meetodite ja teemade tõlgendusi, millega Eesti kunstnikud on alates 1980ndatest kuni tänase päevani tegelenud.

Näitus „(ise)teadvus” keskendub viie olulise tänapäeva Eesti kunstniku videoteostele. Nende siirad ja vaimukad isiklikud vaatepunktid on püsivalt päevakajalised, liigutavad ja ajatud. Kai Kaljo legendaarne video „Luuser” (1997) vaatleb läbi huumori kunstnikuelu raskusi ja keerdkäike ning seda, millised on nende eneseteostuse ja õnne leidmise võimalused. Teoses „Postsotsialistliku töö kangelane” (2004) uurib Mare Tralla nõukogude traditsioonide mõju töö, keha ja naise kuvandeile. Minna Hindi dokumentaal „Kolm pilti elust ja ajast” (2006) portreteerib kolme eripalgelist, kuid sarnaste probleemidega maadlevat tegelast, kes otsivad elu mõtet ja õnne, tehes tööd, mis esitab pidevaid keerulisi väljakutseid ning on vaimselt kurnav. Tanja Muravskaja lootis, et uus põlvkond, tema põlvkond, suudab ületada eestlaste ja venekeelse vähemuse vahelise kuristiku. Nähes kõiki lootusi kokku kukkumas, purustab ta videos „Split Mind” (2010) fotoportreed kunstnikest kolleegidest, mille oli teinud ise vahetult enne Pronksiööd. Ühena viimastest on muuseumi kogusse lisandunud Maria Kapajeva video „10 viisi, kuidas pärast 40. eluaastat mitte nähtamatuks muutuda ” ja installatsioon „Or Other” (mõlemad 2020), mis illustreerivad läbi kurva iroonia ühiskonna paradoksaalsete sooliste ootuste karmust 33- kuni 55-aastaste naiste vastu.

„Olen alati taotlenud ja väga oluliseks pidanud seda, et minu looming oleks inimestele arusaadav ja et minu videot vaadates kulutatud minut ei oleks vaataja jaoks tema elust raisatud aeg,” sõnas Kai Kaljo oma legendaarse teose „Luuser” (1997) taasesitamist kommenteerides.