{"id":2929,"date":"2026-10-09T18:11:43","date_gmt":"2026-10-09T18:11:43","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuvalgus.ee\/?page_id=2929"},"modified":"2026-10-13T17:44:56","modified_gmt":"2026-10-13T17:44:56","slug":"erik-alalooga-ja-janno-bergmann","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/tartuvalgus.ee\/en\/valgusinstallatsioonid\/erik-alalooga-ja-janno-bergmann\/","title":{"rendered":"ERIK ALALOOGA JA JANNO BERGMANN"},"content":{"rendered":"
\n
<\/div>\n<\/div>\n\n
\n
\n
\n

\u2190 K\u00d5IK INSTALLATSIOONID<\/span><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n

VALGUSINSTALLATSIOON<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n

\"JUHUSLIKU VALGUSE ORKESTER & KOSMILINE K\u00d6\u00d6K\"<\/h2><\/div><\/div>\n\n

ERIK ALALOOGA JA JANNO BERGMANN <\/h2><\/div><\/div>\n\n

\"Kosmiline k\u00f6\u00f6k\"<\/b><\/p>\n

    \n
  1. oktoobril 1957 lennutati kosmosesse esimene Maa tehiskaaslane Sputnik-1. Sellest p\u00e4evast sai alguse suurriikidevaheline v\u00f5idujooks kosmosevallas. Hiljem paugutati orbiidile lemmikloomi, j\u00e4\u00e4dvustati Kuu varjatud k\u00fclge, l\u00e4hetati kosmosesse nii mehi kui naisi, inimjalg tallas Kuu pinda, loodi esimene rahvusvaheline kosmosejaam jms.<\/span><\/li>\n<\/ol>\n

    T\u00e4na, rohkem kui 60 aastat hiljem, oleme j\u00f5udnud kosmoseajastusse 4.0, kus kaasal\u00f6\u00f6jate ring pidevalt laieneb ning kosmoser\u00e4nnakud ja avastusretked ei ole enam \u00fcksikute riikide eksklusiivne v\u00f5imekus. V\u00f5idujooksus spurdivad kaasa akadeemilised haridusasutused, eraettev\u00f5tted, t\u00f6\u00f6sturid. Hiljutised \u00f5nnestunud katsed vertikaalselt maanduvate ja taaskasutatavate kanderakettidega annavad lootust, et kosmoseturism on meil juba k\u00e4eulatuses. Abstraktsest ja k\u00e4ttesaamatust kosmoseruumist on saamas midagi k\u00e4egakatsutavat ja personaalselt kogetavat.<\/span><\/p>\n

    Kui teoreetiliselt on meil n\u00fc\u00fcd k\u00f5igil l\u00e4hitulevikus v\u00f5imalus kasutada seda piiramatut avarust personaalse ja kogetud ruumina, siis tegelikkuses see siiski nii ei ole. On \u00fcsnagi t\u00f5en\u00e4oline, et suur enamus meist ei j\u00f5ua \u00e4ra oodata seda suurt kosmosereisi tuusikute hinnasula. Meil aga on vaja kaasa l\u00fc\u00fca selles v\u00f5idujooksus juba siin ja praegu.<\/span><\/p>\n

    Alternatiivsed lahendused on siiski \u00f5nneks olemas \u2013 n\u00e4ituse autor avab portaali otse oma k\u00f6\u00f6gis ja toob k\u00e4ep\u00e4raste vahenditega vaatajani r\u00e4nnakud avakosmosesse! Need vaesemehe kosmosereisid viivad teid seni n\u00e4gemata avarustesse. Reisige turvaliselt kaasa, \u00e4rge muretsege, see ei ole \u00fcheotsapilet ja mis veel parem \u2013 see reis on teile tasuta! Kolm, kaks, \u00fcks, start!<\/span><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n

    \u201eJuhusliku valguse orkester\u201c<\/b><\/p>\n

    Installatsioon on seitsmest iseseisvast kineetilisest objektist koosnev mehaaniline heliinstallatsioon, mida liigutavad aeglased vahelduvvoolumootorid. Mootorite liikumisr\u00fctme ja ka suunda reguleerivad autori leiutatud analoog-juhusegeneraatorid (JG). Juhusegeneraatori keskseks seadmeks on h\u00e4maral\u00fcliti, mis on tema \u201csilma\u201d ette asetatud lambipirniga pandud olukorda, kus ta hakkab ennast regulaarselt sisse ja v\u00e4lja l\u00fclitama. Nende l\u00fclitustega s\u00fcnkroonselt k\u00e4ivitab ja seiskab ta vastavat objekti liigutavat elektrimootorit. Igale masinale on konstrueeritud oma autonoomne juhusegeneraator, mis k\u00e4ivitab ja seiskab konkreetset helimasinat. Kuna JG ts\u00fcklid erinevad l\u00e4htuvalt sensorit m\u00f5jutava lambi valguse tugevusest, aga ka f\u00fc\u00fcsilist l\u00fclitust teostava relee ebat\u00e4psusest, on masinate k\u00e4ivitamise muster pidevas muutumises. Seel\u00e4bi on pidevas muutumises ka helimaastik. Juhuslikkust lisab veel fakt, et vahelduvvoolumootorite puhul ei ole iial ette teada, kummas suunas ta sisse l\u00fclitades liikumist alustab.<\/span><\/p>\n

    Ettearvamatus mustris liikuvad mootorid k\u00e4ivitavad isetehtud kineetilisi heliobjekte, mille impulsse v\u00f5imendatakse kontaktmikrofonide abil ning t\u00f6\u00f6deldakse reaalajas elektrooniliste efektidega.<\/span><\/p>\n

    Video ekspositsioonist Haihatuse kunstikeskuses Joutsas Soomes:<\/span><\/p>\n

    https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=Dg6UUKbqtJQ\u00a0<\/a>\u00a0<\/span><\/p>\n<\/div><\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n

    \n
    \n
    <\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n
    \n
    \n
    \n

    AUTOR<\/h2><\/div><\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n
    \n
    \n
    <\/span><\/div>\n<\/div>\n\n
    \n

    Janno Bergmann (s\u00fcnd. 1975) on multidistsiplinaarne kunstnik, kelle professionaalne tegevus sai alguse 1996. aastal p\u00e4rast kunstihariduse omandamist P\u00e4rnu S\u00fctevaka Humanitaarg\u00fcmnaasiumi kunstiosakonnas.<\/span><\/p>\n

    Bergmanni loominguline ampluaa h\u00f5lmab laia spektrit meediumeid, sealhulgas maali, graafikat, *performance*-kunsti, videot, kontseptuaalset kunsti, skulptuuri, installatsiooni ja fotograafiat. Oma autoriprojektides tegeleb kunstnik kunsti, kultuuri ja kommunikatsiooni vaheliste seoste anal\u00fc\u00fcsiga, dekonstrueerides n\u00fc\u00fcdiskunsti ajaloo narratiive ning tegeledes poeetilise kujundiloomega.<\/span><\/p>\n

    Kunstnik on olnud mitmete oluliste kollektiivide liige ja eestvedaja: ta on *performance*-grupi Non Grata asutajaliige ning kuulub alates 2009. aastast kunstnike kollektiivi Art Container. Aastatel 2000\u20132001 t\u00f6\u00f6tas ta New Yorgis Ilja Kabakovi assistendina. Bergmanni panust on tunnustatud P\u00e4rnu aasta kunstniku tiitliga (2013).<\/span><\/p>\n

    Tema kuraatoritegevus algas 2014. aastal; aastatel 2017\u20132023 koordineeris ta Copper Legi kunstiresidentuuri ning alates 2025. aasta s\u00fcgisest juhib ta P\u00e4rnu Kunstnike Maja residentuuriprogrammi. Viimastel aastatel on Bergmann kunstnikuna keskendunud eksperimentaalsetele analoogfotograafia protsessidele, uurides s\u00fcvitsi kaameravaba fotograafia v\u00f5imalusi, sealhulgas fotogramme, luumentr\u00fckiseid, kemigramme ja *pinhole*-tehnikat.<\/span><\/p>\n

    Janno Bergmann on osalenud arvukatel rahvusvahelistel n\u00e4itustel ja kunstifestivalidel. Tema teoseid on eksponeeritud paljudes riikides, sealhulgas L\u00e4tis, Leedus, Venemaal, Rootsis, Saksamaal, Austraalias, Norras, Gruusias, Soomes, Jaapanis ja Belgias.<\/span><\/p>\n<\/div><\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n

    \n
    \n
    \n
    <\/span><\/div>\n<\/div>\n\n
    \n

    Erik Alalooga (s\u00fcnd. 1974) on Tallinnas tegutsev interdistsiplinaarne kunstnik, kelle loominguline tegevus h\u00f5lmab visuaalkunsti, etenduskunsti, lavastamist, heliloomingut, pedagoogikat ning kultuurikorraldust. Tema kunstipraktika keskendub analoogtehnoloogiliste lahenduste rakendamisele, uurides alates 2005. aastast inimese ja masina vahelist f\u00fc\u00fcsilist interaktsiooni.<\/span><\/p>\n

    Alalooga on omandanud bakalaureusekraadi skulptuuri erialal ning magistrikraadi interdistsiplinaarsete kunstide erialal Eesti Kunstiakadeemias. 2023. aastal kaitses ta doktorikraadi teatrikunsti erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Aastatel 2006\u20132010 t\u00f6\u00f6tas ta Eesti Kunstiakadeemias interdistsiplinaarsete kunstide \u00f5ppetooli dotsendina ning 2010\u20132013 tegevuskunstide \u00f5ppetooli juhatajana.<\/span><\/p>\n

    Kaasaegses tehnokultuuris domineerib narratiiv, mis k\u00e4sitleb tehnoloogiat vahendina konkurentsieelise saavutamiseks, eeldades eelk\u00f5ige t\u00e4psust, efektiivsust ja automatiseeritust. Alalooga vastandub sellele suundumusele, uurides oma loomingus alternatiive tehnoloogilisele olelusv\u00f5itlusele. Kasutades teadlikult ebakindlaid ja rikkis masinaid, artikuleerib autor kriitilise seisukoha tehnoloogilise progressi ja kapitalistliku edum\u00fc\u00fcdi suhtes. Tema l\u00e4henemine ei propageeri tehnoloogiavastasust, vaid julgustab looma personaalseid suhteskeeme, mis eksisteerivad v\u00e4ljaspool valitsevaid suurnarratiive.<\/span><\/p>\n<\/div><\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n

    \n
    \n
    \n

    PILETI HIND<\/h2><\/div><\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n
    \n
    \n

    Vali endale Fientast sobiv \u00f5htu<\/strong> ja tule saa osa valgusmaailmast, kus kohtuvad s\u00fcgisene loodus, imeline valguskunst ja valgustusdisain ning hea muusika.<\/p>\n

    \u00dchekordne sissep\u00e4\u00e4s vabalt valitud \u00f5htul Valgusbiennaali alale Botaanikaaias<\/strong>
    10\u20ac<\/span><\/p>\n

    Lasterikka pere liikme sooduspilet (Perekaardiga)<\/strong>
    8\u20ac<\/span><\/span><\/p>\n

    Eelkooliealistele lastele ning erivajadusega k\u00fclastaja saatja<\/strong>
    TASUTA<\/p>\n

    3 p\u00e4eva pilet<\/strong>
    25\u20ac<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n

    OSTA PILET<\/a><\/div>\n<\/div>\n\n
    \n
    <\/span><\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n
    \n
    \n
    \n

    ARHIIV<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n

    Tava tipphetked<\/h2><\/div><\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n
    \n
    \n
    \n\n \n\n
    \n\n
    \n\n \"Tartu\n \"Tartu\n \"Tartu\n \"Tartu\n \"Tartu\n \"Tartu\n \"Tartu\n \"Tartu\n \"Tartu\n \"Tartu\n\n \n\n \"\"\n \"\"\n \"\"\n \"\"\n \"\"\n \"\"\n \"\"\n \"\"\n \"\"\n \"\"\n\n <\/div>\n\n <\/div>\n\n\n \n\n
    \n\n
    \n\n \"Tartu\n \"Tartu\n \"Tartu\n \"Tartu\n \"Tartu\n \"Tartu\n \"Tartu\n \"Tartu\n \"Tartu\n \"Tartu\n\n \n\n \"\"\n \"\"\n \"\"\n \"\"\n \"\"\n \"\"\n \"\"\n \"\"\n \"\"\n \"\"\n\n <\/div>\n\n <\/div>\n\n<\/div>\n\n\n\n\n
    \n\n \n\n \n <\/span>\n <\/span>\n <\/button>\n\n\n \n\n \n \u2190<\/span>\n <\/button>\n\n\n \n\n
    \n\n
    \n \"\"\n\n <\/div>\n\n\n \n\n
    \n\n
    \n\n \n 01\n <\/span>\n\n <\/span>\n\n \n 01\n <\/span>\n\n <\/div>\n\n\n <\/div>\n\n <\/div>\n\n <\/div>\n\n\n \n\n \n \u2192<\/span>\n <\/button>\n\n<\/div>\n\n\n